Ostja ei maksa eelmise aasta kasumi eest. Ta maksab selle kasumi osa eest, mille kohta ta eeldab, et see jääb püsima ilma, et ta peaks ise sekkuma. See on kasumikvaliteet: mitte marginaali suurus, vaid selle päritolu. Kasum struktuursest protsessist kaalub teistmoodi kui kasum ühekordsest õnnestumisest, ajutisest tarnija hinnasoodustusest või kliendist, kes just sel aastal lisaks tellis.
Kui AI võtab osa tööst üle, muutub selles kaalumises midagi põhimõttelist. Personalikulude kokkuhoid, mis tekib, kuna ülesanne toimub nüüd automatiseeritult, ei ole automaatselt hea kasumikvaliteet. See sõltub sellest, kust see kokkuhoid tuleb ja kui kindlalt see on kinnistatud.
Ei arvestata iga AI-st tulenevat kokkuhoidu ostja jaoks ühtemoodi.
See vahe läbib kolme kategooriat, mis kõikjal kordub: töö, mille AI täielikult üle võtab, töö, mis toimub inimliku järelevalve all, kus keegi kiidab heaks või lükkab tagasi põhjendusega, ning töö, mis jääb inimtööks. Kasum, mis toetub esimesele kahele kategooriale, hästi dokumenteerituna, on ostja jaoks teisiti kaalutav kui kasum, mis tekib juhuslikult ilma dokumenteerimiseta.
Ostja ei vaata aastaaruandes sõna "AI". Ta vaatab numbrite taga olevat mustrit.
Need punktid koos moodustavad tõendid, millega kasumikvaliteeti põhjendatakse. Ilma nende tõenditeta jääb kokkuhoid pelgalt väiteks.
Alustage viimase kahe kuni kolme aasta kasumi- ja kuluaruandest ning jaotage iga marginaali paranemine päritolu järgi: mahu, hinna, kulude, või muu tegur. Iga kulukokkuhoiu puhul, mis on seotud automatiseerimise või AI-ga, tehke kindlaks, kas kokkuhoid on protsessis sisse ehitatud või sõltub tarnijast, ning kas see on dokumenteeritud või eksisteerib üksnes ühe isiku toel.
Seejärel arvestage mitte üksnes seda, mida AI täna juba teeb, vaid ka seda, mis toimub veel käsitsi, kuigi see oleks üleantav automatiseeritud protsessi jaoks koos järelevalvega. See vahe selle vahel, mis praegu toimub, ja mis on võimalik, on tihti suurem kui oodatud ja see selgitab, miks kahel ettevõttel sama käibega on erinev kasumikvaliteet.
Sellele küsimusele — milline töö selles ettevõttes on tegelikult AI-le üleantav — vastatakse ülesande kaupa FTE TO AI töökaardistusega.
Kasumikvaliteet ei paranenud rohkem AI kasutuselevõtust, vaid olemasoleva kokkuhoiu kinnistamisest. See tähendab: dokumenteerida, milline töö millise põhjenduse alusel millise protsessi kaudu toimub, korraldada järelevalve, kus see on vajalik, ning lahutada kokkuhoid ühest konkreetsest tarnijast, kus see on võimalik. See tähendab ka ausalt tuvastada, milline osa kasumist toetub veel ühele isikule, kes teab, kuidas see töötab — see puudutab omanikusõltuvust ja seda, kuidas järelmõju mõjutab hinda.
Kasumikvaliteet on seotud ka teiste veduritega. Kasum, mis tuleb suures osas ühelt kliendilt, kaalub kergemalt, nagu näha kliendikontsentratsiooni juures. Kasum, mis on põhjendatud selge raporteerimisega, kaalub raskemalt, nagu selgub juhtimisinfo juures. Ja kasum lepingutest, mis jätkuvad, kaalub teistmoodi kui kasum üksikutest tellimustest, nagu käsitletud korduva käibe juures. Igal personali kasutamise muudatusel, mis sellisest analüüsist tuleneb, kehtivad selle otsuse jaoks omad seadusest tulenevad nõuded; see ei ole selle kaardistuse osa.
Kasumikvaliteeti on harva võimalik ühe pilguga hinnata. Ta on jaotunud üle marginaali ülesehituse, protsesside dokumenteerimise ja selle, mil määral kokkuhoid sõltub ühest osapoolest. FTE TO AI tasuta väärtuskontroll koosneb kaheksast lühikesest küsimusest, üks igale väärtusevedurile, ja annab ülevaate, milline vedur teie hinda täna kõige rohkem alla surub. Täielik väärtuskaardistus, koos küpsustaseme skooridega igale vedurile ja kaheaastase kalendriga väljumishetkeni, on ehitamisel.