Ostja ei vaata organigrammi, vaid protsessi ennast: kas tellimusest arveni kulgev voog toimib ilma, et konkreetne inimene teeks toimingu, mis pole kuskil kirja pandud. Protsessid ja süsteemid on väärtusdraiver, mis väljendab, kui prognoositav, korratav ja üleantav on ettevõtte tegevus, sõltumata sellest, kes mingil päeval kohal on. Ostja maksab korratavuse eest, mitte improviseerimise eest, ükskõik kui hästi see improviseerimine ka ei õnnestuks.
Küsimus selle taga ei ole uus. Uus on see, et AI täidab osa sellest tööst juba täna, ja see muudab, mida tähendab 'dokumenteeritud protsess'. Protsess, mis toimib süsteemi peal, mis ise ülesandeid täidab, sõltub vähem töötajate distsipliinist protseduuri järgida. See nihutab kaalumist: protsess, milles on AI, võib tegelikult olla stabiilsem kui protsess, mis eksisteerib ainult paberil.
Ostja ei näe seda mitte poliitikadokumendist, vaid jälgedest. Kas protsess töötab edasi, kui võtmeisik on kaks nädalat eemal. Kas tööjuhised asuvad kusagil mujal kui ühe inimese peas. Kas on olemas süsteem, mis signaleerib kõrvalekaldeid ilma, et keegi peaks neid käsitsi läbi lehitsema. Ja, spetsiifiliselt praeguse hetke jaoks: milline osa protsessist on juba tarkvara või AI poolt täidetud, milline osa kulgeb inimliku kontrolli kaudu koos heakskiitmise või tagasilükkamise põhjendusega, ja milline osa on ja jääb inimtööks, kuna see nõuab otsustusvõimet, mida ei saa vormistada.
See kolmejaotus — üle võetud, järelevalve all, jäävalt inimtöö — on täpselt see, mida ostja loeb täna teisiti kui viis aastat tagasi. Protsess, mis toetub täielikult kolmandale kategooriale, kaalub riski poolest rohkem kui protsess, milles enamik korratavaid samme on juba viidud üle esimesse kahte kategooriasse.
Üks ettevõte on selle juba korraldanud, teine mitte, ja see erinevus ei tulene harva ambitsioonist. See tuleneb sellest, kuidas töö on üles ehitatud. Protsess, mis koosneb standardiseeritud sisendist ja selgetest otsustusreeglitest, on kergemini üle antav süsteemile kui protsess, mis toetub läbirääkimisele, eranditele ja kliendikontaktile. Ettevõtted, kus on palju korduvaid administratiivseid samme, näevad, et AI võtab need sammud juba täna üle; ettevõtted, kus iga juhtum on erinev, hoiavad suurema osa inimeste käes, järelevalve on siin vaheastmeks.
See ei ole puudujääk. See on fakt töö tüübi kohta. Mida ostja soovib teada, on, kas see fakt on teadlikult kindlaks tehtud — kas on protsessi kaupa määratud, mis on üleantav ja mis mitte — või on see lihtsalt juhuslikult niimoodi kujunenud.
Mõõtmine algab protsessist endast, mitte kõrvalasuvast organisatsioonist. Iga põhiprotsessi kohta: kas see on kirja pandud väljaspool täitja pead, kas on olemas süsteem, mis protsessi kannab või toetab, ja milline osa sammudest on juba AI või tarkvara poolt täidetud ilma, et keegi peaks igal korral sellele vaatama. Seejärel: milline osa kulgeb järelevalve all — töötaja, kes kiidab heaks või lükkab tagasi koos põhjendusega, ja see põhjendus pannakse kuskile kirja — ja milline osa on määratud jäävalt inimtööks, koos selgitusega, miks.
Ostja jaoks koosneb tõestus jälgedest, mitte kavatsustest: protsessidokumentatsioon, mida on hiljuti uuendatud, süsteemilogid, mis näitavad, et ülesanne on automaatselt täidetud, kõrvalekallete registreerimised, mida on jälgitud. Väide, et 'siin teavad kõik, kuidas asjad käivad', ei ole tõestus, see on risk, mida pole veel kirja pandud.
Küsimusele, milline töö selles konkreetses ettevõttes on tegelikult AI poolt üle võetav, vastatakse ülesande kaupa FTE TO AI töö-skaneeringus, sõltumata sellest, mida te selle tulemusega edasi teete.
Parandamine algab sellest, et pannakse kirja see, mis juba toimub, enne kui midagi lisatakse. Protsessi, millest keegi ei tea täpselt, kuidas see kulgeb, ei saa hinnata selle põhjal, mida AI sellest üle võtab. Seejärel järgneb jaotus kolme kategooriasse protsessisammude kaupa, koos põhjendusega: miks see osa automaatne, miks too osa järelevalve all, miks veel üks osa jääb inimese kätte.
See draiver on seotud teiste draiveritega, mida ostja eraldi kaalub. Kui palju ettevõttest kulgeb omaniku enda kaudu, käsitletakse lehel kuidas mõõta, kui palju otsuseid ja kontakte kulgeb veel omaniku kaudu, ja kas nende protsesside pealt saadud kokkuhoid peab vastu ostja ees, sõltub sellest, mis on kindlaks tehtud kasumikvaliteedi analüüsis AI mõju all marginaali päritolu ja korratavuse kohta. Ka õiguslikult ei ole protsesside dokumenteerimine vabatahtlik: millised lepingud ja dokumendid sellega kaasnevad, on kirjeldatud lehel õigusliku hügieeni kontroll ettevõttes, kus AI teeb kaasa. Kui protsessimuudatus puudutab personaliotsuseid, kehtivad selle kohta eraldi seadusest tulenevad nõuded, mille kohta see lehekülg seisukohta ei võta.
Kas seda tüüpi parandused peavad toimuma enne müügihetke, sõltub sellest, kui palju aega on jäänud; see on lahti seletatud lehel ajakava müügihetkeks valmistumiseks.
Väärtusskaneering paneb kaheksa draiverit kõrvuti, annab igale draiverile küpsusastme koos tõestusega, arvutab omanikusõltuvuse indeksi ja koostab kaheaastase kalendri müügihetke suunas. See täielik skaneering on ehitamisel. Enne selle valmimist on saadaval tasuta väärtuskontroll: kaheksa lühikest küsimust, üks iga draiveri kohta, mille tulemuseks on ülevaade sellest, milline draiver surub teie hinda täna kõige rohkem alla.